"Biz ki Melik-i Turan, Emîr-i Türkistan'ız, Biz ki Türk oğlu Türk'üz,
Biz ki milletlerin en kadîmî ve en ulusu Türk'ün başbuğuyuz!"
EMİR TİMUR

Çävaş kalem ästisem Turtsire irtne…

1 Apr 2014 | Göndərən: | Bölmələr: Baş Yazı, Çăvаş Respubliki, Yazılar

Çävaş kalem ästisem Turtsire irtne Terek jurnalisçesen puxävne xutşännä

Purnäçra ta – kinori pek

– Nigar… – pallaştarçe xäyenpe xup-xura kuç xarşille çiperkke. “Domaşniy” telekanalpa Osman yäxe çinçen kalasa kätartakan “Velikolepnıy vek” (Muhteşem Yüzyıl) seriala kämällasax päxman täk çävaş xälxişen uut çak at asämra ta uulas çukçe-xa. Äna xänäxsa-verense çitiççen temiçe xut ta äşra kalama tivetçe-ter. Xalxinçe vara türex serialri Nigar kalfa asa kilçe te Azerbaycan pikipe yäl kulsax alä tıträmär. Xer Turtsi tep xulinçe Ankarara ekonomista verenet-men, käçal alla diplom ilesşen. Emeçe purnäçlansan İtalie çul tıtasşän. Unän tantäşe Sabina vara – Turkmenistanran. Väl ta Ankarara verenet, frantsuz çelxine şekelçet. Unän emeçe Frantsipe çıxänni kalamasärax pallä. Çän ta, diplom iliççen Sabinän tata teper çul verenmelle-xa. Pikesene piren çuma, turkälla kalaçma pelmen çävaşsem çumne, çirepletreç. Çavänpa vesempe çıväxrax pallaşas kämäl çuralçe. Terek çelxisem per-perinpe çıväx anäraççe. Çavänpa ta turkkälla, tutarla e azerbaycanla pelsen per-perne çämällänax teşmertme pulat. Çak retren çävaş çelxi, terek çemyinçen tuxnä pulin te, aakra tärat. Çän ta, çamkana perkelentersen uni-kuni perkeleşme te, käşt-kaşt änlanma ta pulat – tımarsem çapax ta per-çke. Ançax ta epir eçle çul çüreve tuxnä ta perkeleşni käna çırlaxtarmast pire – çak kunsençe Turtsiri Eskişexir xulinçe Terek tençin jurnalisçesen puxäve irtre. Unta “Çävaş xerarämen” jurnalisçe tata “Sävar” telekanal ertüçi Oleg Tsıplenkov xutşäntämär. Nigar Guseynoväpa Sabiuna Sultanova vara piren çumran xäpmasär yältax kuçarsa pıçeç. Tävan çer-şıvesençe vıräs şkulesençe verenneskersem temiçe çelxepe şäkältattarsa kalaçaççe. Çapax ta menşen xäysem patençe mar, çuralnä ketesren, aşşe-amäşençen, çıväx çınnisençen pin-pin çuxräm inçetre pelü tuptama tev tunä-xa vesem? “Studentsençen setev ıtla ta numay ıytaççe piren patra”, – çakän sältavne per pıtarmasär uçämlatreç xersem.

“Çul çürev” tese pallä turäm ta rubrika atne, inçe çırsa kayiççen çapax ta çaväntanax puçlas-tär…

Maşinisem xätlärax, xeresem kämällärax… teççe

Sıvläşa “Aeroflot” samoleçepe xäpartämär. “Şel, Turtsi avialiniyen maşinisem te xätlärax, stuuardessisem te kämällärax”, – palärtreç türex tätäş çul çürekensem. Manşän pulsan çula çerren tuxsa kaalla ta teres-tekel çavränsa çitessi peltereşlerex. 2,5 sexet käna veçetper pulsan ta veri apatpa säylareç te, çävar tullin çämlanä may puçra ta çav şuxäş käna pulçe – vattisem ırrän çavränsa çitme puläşçär käna… 104 çuxräm çülleşençe sexetre 800 çuxräm veçet xurçä maşina. Xarkov uulat aala, Dnepropetrovsk… Men pulsa irtet unta – mäntarän Ukraina çerençe? Epir kaalla çavränsa çitiççen Krım şäpi te uçämlanat (xaläxän 90 protsençe Raççeype perleşessişen sasälanine epir Turtsire peltemer).

Aeroportra pire Belgire puränakan turkkäsem valli uyräm xarpärläxra tuxsa tärakan xaçat xuçi ketse ilçe (väl ta şäpax tävan çer-şıvençe irteken simpoziuma xutşänma çula tuxnä). Uyräm çın allinçe pulsan ta xaçat kälaras teleşpe täkaksene saplaştarma ukça-tenke ençen patşaläx ta puläşat-men. Evropära çikesem xäyne everle ikkenne kura xaçat Belgipe uunaşar vırnaçnä çer-şıvsençe teplenne turkkäsen xuşşinçe te pure 10000 tirajpa sarälat. Türex palärtsa xävaras kilet, Evropära xaçat kälaras eç pite kätkäs ikkenne Belgi jurnalisçe käna mar, Aslä Britanire kälaräm yerkelenisem te çirepletreç kaarax.

“Vatä xula”

Piren çul Turtsi varrinçe Stambultan – 350, Ankararan – 250, Kuutaxyäran 90 çuxrämra Porsuk uuxan şıve xerrinçe vırnaçnä Eskişexir ennelle täsälat. “Vatä xula” tenine pelteret ku. Ançax ta atne kura mar xävatlän atalansa pırakansker xalxi yışşisençen nimenpe te kaa uulmast. Xulara 1973 çulta uçälnä Anadolu universiteçen 12 fakultetençe, Vikipedie enenes tek, 880000 axän student äs puxat. Anadolu universiteçe studentsen yışepe Turtsire – perremeş, tençere tävattämeş vırän yışänat. Sämax may, Eskişexir XIV emerte Osman patşaläxen tep xuli pulnä.

Avtobusra – säpkari pek

Margarita Ilyina

Margarita Ilyina

Çulsem çatma pek tikes pulnäran avtobus säpkari pek sikterse pınä may çula tuxiççen İnternetra vulasa pelni asa kilçe – çapax ta menle vıräna çitse tuxassi käsäklä-çke. Stambul xuli Muskavran 5 xut pısäkrax. 20 million çın puränat unta. Avtobus çupat-çupat, vaskat-vaskat, xularan nieple te tuxsa peteymestper – veçe-xerri kuränmast. Akä – Bosfor. Stambula ike paa uyärat väl: per paye Evropa, tepri – Azi. Çän ta, şuxäş-kämälra nieple te palärmast ku. Keçex uy varrinçe unta ta kunta uyräm çurtsem kuränma puçlareç – apla Stambul tinex veçlençe. Çakä käna käsäklä – men çise, men eçse puränaççe kunta çınsem? Uy varrinçi çurtsempe uunaşar nimenle proizvodstvo ta kuränmast…

Kamän men şuxäş?..

Şuxäşa arçın sassi tatre. Ak tamaşa – avtobusra, samoletri pek, stuuart çüret: çimelli-eçmelli senet. Kun pekkine kurma tür kilmenççe. Kaşni larkäç xıçençe – peçek televizor. “Piren patra pulsan ku avtobus Patärelne e Şämärşa çitiççen yält täpältarsa kälarsa petereççe-xa ente”, – meltletre puçra şuxäş. Çapla çul tärşşepe säylansa pınä may vulakanäma kalamalli teper şuxäş çuralçe puçra. Ara, eçsen-eçsen turat veçne şıv kilet vet. Xayxi puşatmäşsem vara (çävaş çelxeçisem “tualet” sämaxa çapla kuçarma seneççe) yält – tülevle. Çitmennine, turkkä ukçine käna yışänaççe. Äçtan tupas-xa äna, ukça çul çinçe yävalansa vırtmast vet. Axal vara çapsa päraxsan ta kertmeççe… Dollar täsatäp – yışänmaççe. “Şälavar täxänni tiveçtermest-şi kusene e xerle çüçem veçerxenteret-şi?” – çultaşäm çapax ta dollar tülese kerse puşatsa tuxnine kura avänat puçra şuxäş. Ançax ta xäysen xerarämesen xuşşinçe te çüçne saratnisem, şälavar täxännisem tätäşax tel pulaççe. Çav xuşärax parancine kuçe käşt käna kuränmalla çıxsa lartnä, xäp-xura tumtirle xer-xeraräm ta utat. Çuk, Anäç standarçepe atalansan ta Tuxäç xäyen ıtamençen veçertesşen mar kuränat Turtsie. Mana vara çine tärsax uräx ıytu, puşatmäşpa çıxänni, käsäklantarat. Çuk, temenle täräşsan ta unän xuravne tupaymaräm. Uurat, per xeraräm man nuşana änlançe kuränat, xäyen kesyinçen 1 lira tülese kertse açe (18 tenke axän). Unsärän taçta çitse namäs kurassi te numay mar, ara, çul çinçe 6 sexet irtre vet. Veçemser eçtereççe-çitereççe tata xäysem. Vät, vesen taravatläxepe savänsa pır… Çakna ta kalasa xävarasax kilet. Avtobus biuleçen xakne çapla apat-çimeç käna mar, malallaxi çul ta keret. Kaläpär, avtobus pısäk xula avtovokzalne ilse çiteret, siren vara tata malalla kaymalla. Uma peçekrexxi çitse çaränat – xula täräx ilse kaat, kirle çere çiteret. Çi kirli, çakä yältax – pısäk avtobus, apat-çimeç, mikroavtobus – biulet xakne keret, nimşen te xuşsa tülemelle mar. Kallex ensene kätärt-kätärt xıçmalli käna uulat: çer-şıvra benzin, çuntarmalli-sermelli apalasen xake pısäk, çul ukçi vara peçek. Menle maypa çuka uulmaççe vesem?

Äşşän äsatreç te…

Taravatläx ençen üpkeles kilmest turkkäsene – yält xäysen şutençen päxreç. Itla ta läpkä vesem, çakä käna. Iran men pulassine pelet-i xäna e çuk-i – kun pirki puçesene ırattarmaççe vesem. Xäna xäy kuskalatär. Pire xäna çurçen xätlä pülemne äşşän äsatreç te ıranxi kun pirki paanax şuxäşlamalli puçra ta pulman. Teper kun vara irex… xıräm çärlatnipe värantämär. Resepşn vıräsla mar, akälçanla ta änlanmast, turkkälla vara epe kalaçmastäp. Xıräm vara vıçat. Uurat, kese puşax mar, xulana tuxsa çiyeper. Çultaşäm, Turtsie kaykalasax çürekensker, xäyne ever kelenterpe xänalama şantarat. Äna çisen şalta çäkärtatma numayläxa çaränat-men. Uramra xaläx numay mar – täxär sexetre käna väranat ikken xula. Ax, ançax, per lavkka ta, kafe te uçä mar. Piren telee, ketesre per arçın şäpax xayxi kelentere sutsa tärat. Men tävas teten – väl ta lira käna yışänat! Temen pek sensen te dollar ilme kileşmere xayxi. Bank ennelle tellese kätartre. Väl vara täxxärta käna uçälat. Sexet yeppi çakän pek väraxxän şunine xaleççen asärxaman… Çun pek ketne aläk uçälsanax unta vaskarämär. Käläxax. Kunta uläştarmaççe… Aptranipe kalle-malle utatpär. Teper bankra maltan şanäç küçeç-xa, ançax epir vıräntisem mar ikkenne pelsen kallex kaçaru käna ıytreç. Nim tuma pelmennipe kallex starik patne pırsa dollar täsatpär. Men teter? İke kelentere xutpa çerkese tıttarçe pire xayxi. Xäy enne täsnä dollara vara aykkinelle käna sirçe. Çapla vıränti xerarämpa arçın puläşnipe namäs kurasran ta, vıçsa vilesren te çälänsa uultämär…

Tençeri men pur terek jurnalisçesene men xumxantarni pirki vara çites nomerte teplenrex çırsa kätartäpär.

Rita Arti

sän ükerçekesem

Qaynaq: Hypar

Oxunma sayı: 3141
Açar sözlər:

Şərhinizi əlavə edin